B.2.1.1 Õppimist mõjutavad tegurid
Õppija füüsilise, kognitiivse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu alused
Õpetaja roll teatavasti on õpilase arengu toetamine lähtudes tema eripärast ehk õpetaja on peamisi õppija füüsilisele, kognitiivsele, emotsionaalsele ning sotsiaalsele arengule aluse panija peale õppija perekonna.
Õppimist mõjutavad tegurid
Õpilase õpetamisel lähtun sisemisest tunnetusest, mis tugineb loetud erialasele kirjandusele ja läbitud koolitustele. Viimastel aastatel on mind pigem rohkem kõnetanud raamatud Niina Marchalli „Kiindumussuhe“, mis aitab mõtestada, kuidas õpetada traumat kogenud lapsi. Kuidas hinnata iga pisimatki progressi, kuigi südames sooviks igaüks meist näha kiiret ja ainult positiivset arengut. Selles raamatus leheküljel 194 oli väljatoodud mõte, mis endalgi on tekkinud, oluline vajaminev sisemine ressurss ehk iseenda sisetunde usaldamine. Samas raamatus rõhutati eriliselt seda, et õpetajad oleksid teadlikud ülestimuleerimise mõjust haavatavatele lastele. Mida see tähendab? Tähendab seda, et traumat kogenud lastele võivad osutuda väga raskeks lõbusad klassiekskursioonid, õppekäigud asutustesse, mis võivad tekitada hingelisi emotsioone, samuti liigne arvutite kasutamine võib sellistes lastes tekitada ärevust. Traumat kogenud lapsed vajavad pigem just täiskasvanute ja eakaaslaste usaldusväärset õhkkonda ja samuti oleks sellistele lastele sobivam väike ja vaikne õpikeskkond
Suurt tähelepanu on minu raamaturiiulil pälvinud Anders Hansen, kes ei ole küll haridusteadlane, vaid psühhiaater, kuid ta on oma teostes tuginenud kaasaegsetele uuringutele ja eelkõige sellele, kuidas digitaalne elustiil mõjutab meie noorte elustiili ja kuidas on plahvatuslikult kasvanud psühhiaatrilist abi vajavate noorte arv. Olles ise lapsevanem lapsele, kes on aastaid erinevate vaimse tervise probleemide küüsis vaevelnud, siis on see teema mulle isiklikult eriti valus ja terav valdkond. Raamatud, mida kindlasti soovitan lugeda on „Tugev aju“ ( 2021) ja „ Ekraaniaju“ (2020). Kuidas puutuvad need raamatud aga minu tööd õpetajana? Vägagi palju, esiteks annavad mõlemad raamatud uuringutele tuginedes kinnitust sellele, et näiteks kehalise kasvatuse tund peab eelnema matemaatika tunnile, et õpilaste sooritused oleksid kontrolltöös või teadmiste kontrollis paremad ehk kehaline aktiivsus parandab meie keskendumisvõimet, taluda stressi ja parandab mälu.
Kuna viimastel aastatel on mul olnud kokkupuuteid kolme Aspergeri sündroomiga lapsega, siis lisaks Tallinna Ülikooli õpiabi erialal omandatud teadmistele olen hetkel lugemas Paula Tilli kirjutatud raamatut „Teisti. Minu Aspergeri elu“, kus Paula kirjeldab detailselt ja värvikalt oma elu koos Aspergeri sündroomiga ja mida võiksid ja peaksid kõik ümbritsevad nn normaalsed inimesed selliste eriliste inimestega käitudes teisti tegema, et ei tekiks arusaamatused.
Üldpädevused - nende arengu toetamine ja grupiprotsessid
Õpilastes kujundatavad üldpädevused on teatavasti kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus ja digipädevus.
Minu jaoks üks olulisimaid suhtluspädevuse, kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse pädevuse näitajaid on see, kui lapsed saavad koos käia matkamas või õppekäikudel. Lisatud videos on kokkuvõte minu 1b klassi esimesest koolikuust – septembrist. Selles kuus oli meil kohe kooli alguses matk Muraste randa, lapsed õppisid tundma taimi ja puid, mereääres ehitasime liivalosse, tekkisid esimesed sõprussuhted. Lisaks on videos tegemisi kunstitunnist ja sellest, kuidas üks julge tüdruk teatas, et tema käib muusikakoolis plokkflööti õppimas ja soovib klassikaaslastele esitada ühe toreda pala, mida just on õppinud. Septembrikuus toimus esimene kooli spordipäev, kus meie klassi õpilased said päris palju medaleid kaela nii jooksus, kaugushüppes kui palliviskes.
Olen näinud palju säravaid silmi, kui õpilane on tulnud tagasi õpiabi tunnist, sest ta jõudis seal kõik ilusti valmis ja kodus ei jäägi palju õppida. Klassitunnis on sellise õpilase tähelepanu valdavalt hajuv ja paljud tööd jäävad keskendumisraskuste tõttu tegemata või last lihtsalt häirib see, et teised õpilased jaksavad kiiremas tempos kirjalikke harjutusi teha. Hea, et õpilaste igakülgne toetamine meie koolis on võimalik.
Õpetajatöös kasutatavad meetodid
Olen kasutanud oma töös järgmiseid õppemeetodeid:
Rutiinsed toimingud, mis kindlasti igas koolipäevas aset leiavad on:
Refleksioonimudelite kasutamine
Minu kui õpetaja poolne tagasidestamine ja reflektsiooni õppimise kohta kahastab kõige paremini selles e-portfolios peatükk B.2.3.6 Õppimist toetav tagasiside ja hindamine.
Õppimist ja õppija arengut toetavate teadmiste arendamine
Meie koolis toimuvad 2 korda aastas arenguvestlused, kus õpilased panevad kirja enda individuaalsed õpieesmärgid. Otseselt ei ole õpilaste sõnastustesse sekkunud, kuid kevadel vaatame alati sügisel seatud eesmärgid kokku, jooksvalt hoiame silma peal, et õpieesmärgid saavutatud saaksid sellega, et igal nädalal õpilane kirjutab endale õpilaspäevikusse 3 nädala eesmärki. Arenguvestlused aitavad jälgida ja hoida õppija arengut fookuses kogu õppeaasta vältel.
Näide 1. 3 kl õpilase ( tüdruk) arenguvestlusest ja eesmärkide saavutamistest/mitte saavutamisest.
Näide 3 3b õpilase (poiss) arenguvestlusest ja eesmärkide saavutamistest/mitte saavutamisest.
Enda kui õpetaja teadmiste arendamiseks jätkan kursustega Tallinna Ülikoolis ja osalen Muraste Kooli sisekoolitustel.
Digilahenduste kasutamine
Nagu kevadise distantsõppe raames läksin ka nüüd strateegiale – kõik peab olema lihtne ja loogiline lastele ja lapsevanematele samas õpetajat mitte ülekoormates.
2021 aasta kasutatavad digivahendid hetkel:
3. Töövihiku ülesannete kontrollimise olen lisanud järgmiseks päevaks või sama päeva õhtuks Stuudium/Tera 3b kausta ja
lisan õppeülesandeks kodutöö kontrollimise – elu lihtsam kõigil, nii õpetajal kui vanematel, kes teavad täpselt, kuidas peab
matemaatika ülesanne olema lahendatud või millised on õigekirjareeglid, mida laps peab teadma.
4. Matemaatika mänge oleme mänginud Matificus.
5. Teste olen teinud Google Formsiga Näide: Loodusõpetuse kontrolltöö „Seeneriik“
Kuidas väldin liigset digivahendite kasutamist?
Annan tunde vaheldumisi OPIQ-s või mõnes muus digikeskkonnas ja teise osa paberkandjal – lugemine, jutustamine kirjutamine. Enne käesolevat 2021.a. distantsõpet jõudsin koolis veel eelnevalt lastele paljundada ette töölehti, tunnikontrolle ja kontrolltöid, mida nad nüüd on saanud kasutada harjutamiseks, sest kõigil lastel ei pruugi kodus printerit olla ja kurb oleks tekitada ebavõrdsust. Samuti tean, et minu klassi õpilastele meeldib väga teha praktilisi uurimistöid, siis püüan vähemalt ühe uurimistöö ülesande kuus teha anda. Lisaks üks minu poolt digivahendite vaba õppepäev nädalas.
Õpetaja roll teatavasti on õpilase arengu toetamine lähtudes tema eripärast ehk õpetaja on peamisi õppija füüsilisele, kognitiivsele, emotsionaalsele ning sotsiaalsele arengule aluse panija peale õppija perekonna.
Õppimist mõjutavad tegurid
Õpilase õpetamisel lähtun sisemisest tunnetusest, mis tugineb loetud erialasele kirjandusele ja läbitud koolitustele. Viimastel aastatel on mind pigem rohkem kõnetanud raamatud Niina Marchalli „Kiindumussuhe“, mis aitab mõtestada, kuidas õpetada traumat kogenud lapsi. Kuidas hinnata iga pisimatki progressi, kuigi südames sooviks igaüks meist näha kiiret ja ainult positiivset arengut. Selles raamatus leheküljel 194 oli väljatoodud mõte, mis endalgi on tekkinud, oluline vajaminev sisemine ressurss ehk iseenda sisetunde usaldamine. Samas raamatus rõhutati eriliselt seda, et õpetajad oleksid teadlikud ülestimuleerimise mõjust haavatavatele lastele. Mida see tähendab? Tähendab seda, et traumat kogenud lastele võivad osutuda väga raskeks lõbusad klassiekskursioonid, õppekäigud asutustesse, mis võivad tekitada hingelisi emotsioone, samuti liigne arvutite kasutamine võib sellistes lastes tekitada ärevust. Traumat kogenud lapsed vajavad pigem just täiskasvanute ja eakaaslaste usaldusväärset õhkkonda ja samuti oleks sellistele lastele sobivam väike ja vaikne õpikeskkond
Suurt tähelepanu on minu raamaturiiulil pälvinud Anders Hansen, kes ei ole küll haridusteadlane, vaid psühhiaater, kuid ta on oma teostes tuginenud kaasaegsetele uuringutele ja eelkõige sellele, kuidas digitaalne elustiil mõjutab meie noorte elustiili ja kuidas on plahvatuslikult kasvanud psühhiaatrilist abi vajavate noorte arv. Olles ise lapsevanem lapsele, kes on aastaid erinevate vaimse tervise probleemide küüsis vaevelnud, siis on see teema mulle isiklikult eriti valus ja terav valdkond. Raamatud, mida kindlasti soovitan lugeda on „Tugev aju“ ( 2021) ja „ Ekraaniaju“ (2020). Kuidas puutuvad need raamatud aga minu tööd õpetajana? Vägagi palju, esiteks annavad mõlemad raamatud uuringutele tuginedes kinnitust sellele, et näiteks kehalise kasvatuse tund peab eelnema matemaatika tunnile, et õpilaste sooritused oleksid kontrolltöös või teadmiste kontrollis paremad ehk kehaline aktiivsus parandab meie keskendumisvõimet, taluda stressi ja parandab mälu.
Kuna viimastel aastatel on mul olnud kokkupuuteid kolme Aspergeri sündroomiga lapsega, siis lisaks Tallinna Ülikooli õpiabi erialal omandatud teadmistele olen hetkel lugemas Paula Tilli kirjutatud raamatut „Teisti. Minu Aspergeri elu“, kus Paula kirjeldab detailselt ja värvikalt oma elu koos Aspergeri sündroomiga ja mida võiksid ja peaksid kõik ümbritsevad nn normaalsed inimesed selliste eriliste inimestega käitudes teisti tegema, et ei tekiks arusaamatused.
Üldpädevused - nende arengu toetamine ja grupiprotsessid
Õpilastes kujundatavad üldpädevused on teatavasti kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus ja digipädevus.
Minu jaoks üks olulisimaid suhtluspädevuse, kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse pädevuse näitajaid on see, kui lapsed saavad koos käia matkamas või õppekäikudel. Lisatud videos on kokkuvõte minu 1b klassi esimesest koolikuust – septembrist. Selles kuus oli meil kohe kooli alguses matk Muraste randa, lapsed õppisid tundma taimi ja puid, mereääres ehitasime liivalosse, tekkisid esimesed sõprussuhted. Lisaks on videos tegemisi kunstitunnist ja sellest, kuidas üks julge tüdruk teatas, et tema käib muusikakoolis plokkflööti õppimas ja soovib klassikaaslastele esitada ühe toreda pala, mida just on õppinud. Septembrikuus toimus esimene kooli spordipäev, kus meie klassi õpilased said päris palju medaleid kaela nii jooksus, kaugushüppes kui palliviskes.
Olen näinud palju säravaid silmi, kui õpilane on tulnud tagasi õpiabi tunnist, sest ta jõudis seal kõik ilusti valmis ja kodus ei jäägi palju õppida. Klassitunnis on sellise õpilase tähelepanu valdavalt hajuv ja paljud tööd jäävad keskendumisraskuste tõttu tegemata või last lihtsalt häirib see, et teised õpilased jaksavad kiiremas tempos kirjalikke harjutusi teha. Hea, et õpilaste igakülgne toetamine meie koolis on võimalik.
Õpetajatöös kasutatavad meetodid
Olen kasutanud oma töös järgmiseid õppemeetodeid:
- Avastusõpet
- Uuringut
- Koostööõpet
- Mängu
- Loengut
- Individuaaltööd
- Iseseisvat lugemist ( meil on näiteks raamatu lugemise tund)
Rutiinsed toimingud, mis kindlasti igas koolipäevas aset leiavad on:
- Lugemisülesanded – lugemine on nii eesti keele tunnis, inimeseõpetuses, loodusõpetuses kui matemaatika ülesannete töökäskude lugemisel
- Kirjutamisülesanded – eesti keele tundides igapäevane, õpilastele meeldib väga kirjutada loovtöid, püüame kord nädalas kirjutada etteütlust.
- Peast arvutamine – korrutustabeli ja 100 piires arvutamise mäng tunni alguses.
Refleksioonimudelite kasutamine
Minu kui õpetaja poolne tagasidestamine ja reflektsiooni õppimise kohta kahastab kõige paremini selles e-portfolios peatükk B.2.3.6 Õppimist toetav tagasiside ja hindamine.
Õppimist ja õppija arengut toetavate teadmiste arendamine
Meie koolis toimuvad 2 korda aastas arenguvestlused, kus õpilased panevad kirja enda individuaalsed õpieesmärgid. Otseselt ei ole õpilaste sõnastustesse sekkunud, kuid kevadel vaatame alati sügisel seatud eesmärgid kokku, jooksvalt hoiame silma peal, et õpieesmärgid saavutatud saaksid sellega, et igal nädalal õpilane kirjutab endale õpilaspäevikusse 3 nädala eesmärki. Arenguvestlused aitavad jälgida ja hoida õppija arengut fookuses kogu õppeaasta vältel.
Näide 1. 3 kl õpilase ( tüdruk) arenguvestlusest ja eesmärkide saavutamistest/mitte saavutamisest.
Näide 3 3b õpilase (poiss) arenguvestlusest ja eesmärkide saavutamistest/mitte saavutamisest.
Enda kui õpetaja teadmiste arendamiseks jätkan kursustega Tallinna Ülikoolis ja osalen Muraste Kooli sisekoolitustel.
Digilahenduste kasutamine
Nagu kevadise distantsõppe raames läksin ka nüüd strateegiale – kõik peab olema lihtne ja loogiline lastele ja lapsevanematele samas õpetajat mitte ülekoormates.
2021 aasta kasutatavad digivahendid hetkel:
- OPIQ keskkond – vaheldumisi õpiku, töövihiku, töölehtedega tunnid, nii et ei oleks liiga palju silmi koormav.
- Kunstitundide tööd ja inimeseõpetuse tööd laevad õpilased üles Padleti keskkonda:
3. Töövihiku ülesannete kontrollimise olen lisanud järgmiseks päevaks või sama päeva õhtuks Stuudium/Tera 3b kausta ja
lisan õppeülesandeks kodutöö kontrollimise – elu lihtsam kõigil, nii õpetajal kui vanematel, kes teavad täpselt, kuidas peab
matemaatika ülesanne olema lahendatud või millised on õigekirjareeglid, mida laps peab teadma.
4. Matemaatika mänge oleme mänginud Matificus.
5. Teste olen teinud Google Formsiga Näide: Loodusõpetuse kontrolltöö „Seeneriik“
Kuidas väldin liigset digivahendite kasutamist?
Annan tunde vaheldumisi OPIQ-s või mõnes muus digikeskkonnas ja teise osa paberkandjal – lugemine, jutustamine kirjutamine. Enne käesolevat 2021.a. distantsõpet jõudsin koolis veel eelnevalt lastele paljundada ette töölehti, tunnikontrolle ja kontrolltöid, mida nad nüüd on saanud kasutada harjutamiseks, sest kõigil lastel ei pruugi kodus printerit olla ja kurb oleks tekitada ebavõrdsust. Samuti tean, et minu klassi õpilastele meeldib väga teha praktilisi uurimistöid, siis püüan vähemalt ühe uurimistöö ülesande kuus teha anda. Lisaks üks minu poolt digivahendite vaba õppepäev nädalas.