B.2.1.2 Õppija ainealane, õpioskuste ja õpimotivatsiooni tase
Ainealased oskused
Õppija ainealaseid oskuseid on õppija teadmised konkreetses õppeaines ja samas õppija oskused kasutada oma teadmisi teistes ainetundides, kõik see toimub üldjuhul õpilasele märkamatult. Kuidas aga hinnata õppijate ainealasi teadmisi ja taset.
Õpilaste teadmiste taset kaardistan erinevate meetoditega, testidega, suuliste küsitlustega, vaatlusega jne. Näiteks kolmandas klassis, kus õppeaasta lõpus on tavaks riiklik tasemetöö teen esimese poolaasta lõpus esimest korda tasemetöö, et näha, milline on õpilaste tulemuste hetkeseis ja millises suunas liikuda edasi, kevadel teen sama testi uuesti. Sama olen teinud etteütlusega, õppeaasta alguses ja õppeaasta lõpus tehtud etteütluste järgi on väga hea näha reaalseid edusamme nii õpilasel endal kui õpetajal. Igapäevases tagasidestamises annan tagasidet osaoskustele, näiteks eesti keeles lugemisele, kirjutamisele, jutustamisele.
Õpioskused
Õpioskuste arendamiseks viime koolis iga 2 kuu tagant läbi iseseisvaõppe päevi, kus on võimalik õpilasi individuaalselt nõustada ja õpistrateegiaid välja pakkuda. 3.klassi õpilaste iseseisva õppe päev toimub koolis - päeva ülesanded antakse kätte ja õpilane toimetab ülesannetega talle endale sobivas tempos nii, nagu ta teeks seda kodus üksi distantsõppel õppides
Sotsiaalsete oskuste arendamiseks viin igal esmaspäeva hommikul läbi Väärtuskasvatuse tundi, kus kasutan sellel õppeaastal palju Kiva programmi metoodikat. Varasematel aastatel olen kasutanud väärtuskasvatuse tunnis rohkem VEPA metoodikat.
Meeldejätmise ja meenutamisega seotud õpioskused
Meeldejätmisega seotud õpioskuste arendamisel armastan enne kõike arendada seoste loomise oskust, näiteks matemaatika tundides. Vaatamata sellele, et mul on alles kolmas klass on nad väga uudishimulikud ja teadmishimulised just seoste loomise kohalt, kuidas paremini meelde jätta korrutustabelit, kuidas paremini meelde jätta jagamise seost korrutamisega ja väga huvitatud olid osad noormehed juba ruutjuurest.
Õppimise planeerimise, kontrollimise ja jälgimisega seotud oskused
Milline on ennast juhtiv õppija? Kindlasti on see õpilane, kes oskab ise ennast motiveerida; tuleb toime eneseregulatsiooniga ja kui juhtub midagi ebaõnnestuma, siis ta sellest ei heitu, vaid astub julgel sammul edasi; oskab paindlikult jälgida enda õppeprotsessi ning oskab kasutada erinevaid õpistrateegiaid. Ennast juhtiv õppija on suuteline ise enda õppetööd planeerima, kontrollima end ja jälgima, et kõik eesmärgid oleksid täidetud.
Mina õpetajana kui ennastjuhtiva õppima kujunemisele kaasa aitaja ja kujundajana näen seda, et toetada ei saa kedagi nö ühe vitsaga, vaid ikkagi personaalselt, lähtudes lapsest. Ise olen loonud endale süsteemi, et igal nädalal/kuul võtan teatud 2-4 last fookusesse, kui nemad on suunatud neile sobivale rajale, siis järgmised, sest igapäevaselt 25 õpilast individuaalselt juhendada ei ole füüsiliselt võimalik.
Õpimotivatsiooni , tähelepanu, ärevuse ja enesetunnetamisega seotud oskused.
Esmatähis on kuulata lapsevanemat, last eelnevalt õpetanud õpetajaid, tugipersonali, tugiisikuid, jälgida õpilast õppeprotsessis, kuulata last ennast. Loomulikult mängivad suurt rolli pedagoogilised kogemused, läbitud õpingud ja oskus erinevaid õpimeetodeid kasutada, kuid tõeline toetus ja areng on õpilase ja õpilase koostööprotsessi tulemus. See on kõige edasiviivam jõud üldse ja see on tulemuslik siis, kui õpilase ja õpetaja vahel on saavutatud hea kontakt. Selle tulemusel tõuseb õpilase õpimotivatsioon ja ta õpib toime tulema enda ärevusega ja õpib olema tundides tähelepanelik.
Õppija arendamine koostöös kolleegidega
Olles kolmanda klassi klassijuhataja, siis jälgin igapäevaselt õpilaste õppetulemusi Stuudiumis. Kohtudes koolis erinevate aineõpetajatega, pärin alati, kuidas minu klassi õpilastel edeneb, kas on muresid, kas on rõõme, kas on vaja vanemaid kaasata. Alati annan soovitusi, milliseid võtteid teatud õpilaste puhul rakendada, mida ise olen testinud ja mis töötab. Püüame hoida ühist joont.
Kolleegidega koostöös õpilaste rühmatöö arendamine on tulnud päevakorda kevadistes projektõppe päevadel. Koostöös kolleegidega arendasime õpilaste koostööoskust erinevate klasside õpilaste vahel (näidendi esitamine) ning eesti keele kirjutamise, kuulamise ja lugemise oskust. Õpetatavad rühmad olid moodustatud 1-2.klassi õpilastest.
Koostöö kolleegidega õppeprotsessist info kogumiseks
Muraste Koolis on koostööks kolleegidega järgmised võimalused:
- Kolmapäeviti koostöine koosolek kogu kooli õpetajaskonnale, kus jagatakse üldinfot algava õppenädala kohta, toimuvad ideede jagamise õpitoad. Õpetajad, kes on mõne uue põneva oskuse omandanud ja arvavad, et see võib ka teistele kasulik olla tutvustavad seda teistele. Mina olen näiteks tutvustanud 4 aastat tagasi Muraste Kooli tööle asudes OPIQ-keskkonda, kuna kasutasin seda päris algusest peale, kui OPIQ oli alles pilootprojekt.
- Teisipäeviti distantsõppe ajal toimub meil 1-4. klasside klassiõpetajate ja tugitiimi koosolek. Räägime, kuidas on läinud, millised õpilased vajavad tuge, anname üksteisele ideid ja nippe, mis on toiminud erinevates olukordades, mis mitte.
- Müksan kolleegi Messingeris ja küsin nõu/jagan nõu või haaran telefonitoru ja helistan.