B.2.3.2 Koostöise ja kiusamisvaba õhkkonna loomine
Koolirahu leping ja VEPA visioon |
Muraste Kooli 3b klass on VEPA klass juba kolmandat aastat – igal aastal uus Vepa visoon seinale – kui vaja suunan õpilased seda taas lugema ja meenutama kokkuleppeid. Vepa töövahendid: nimepulgad, suupill, memmevigurid ja taimer on igapäevase
Iga õppeaasta septembrikuus sõlmime koolirahu lepingu ja allkirjastame. Hindamiskriteeriumid osaoskuste järgi on tahvlil kõigile silme ees. Goldbergi masina konkurss ( 2020.a) Osalejaid oli üle 300, 263 parima hulka pääsesid meie klassist Tuule-Mae ja Rometi pered. RMK Metsaviktoriin ( 2020.a.) Olime oma 2b klassiga ainukesed Muraste Kooli esindajad. Saime 1-4.klasside seas 160 koha. |
Grupi arengufaaside arvestamine klassijuhatajana klassi juhtimisel
Klassijuhatajana tean, et selleks, et klass kui grupp areneks peab klassil olema oma üldeesmärk ja eesmärgid, mille poole mina klassijuhatajana neid suunan. Samas ei saa ära unustada seda, et igal üksikul grupi liikmel ehk õpilasel on oma isiklikud eesmärgid ja vajadused, mis sageli omavahel võivad põrkuda.
Grupi arengufaasid on kujunemisfaas, konfliktifaas, kohanemisfaas ja tööfaas (Human Communication. Eight Edition. McGraw-Hill Higher Education Tubbs & Moss 2000).
Kujunemisfaasiks võib lugeda esimest klassi. Kujunemisfaasis sai välja töötatud klassireeglid, antud õpilastele juhiseid, kuidas koolikeskkonnas käitutakse, kuidas õppida, kuidas kaaslastega suhelda jne. Sai aidatud leida end üksikuna tundvale lapsele sõpru.
Kujunemisfaasist järgmises faasis – konfliktifaasis – 2. klassis ja 3.klassis oli juba veidi keerulisem. 2.klassis hakkas tekkima rohkem tüdrukute vahelisi konflikte ja enesekehtestamise probleeme. Aasta lõpuks olid tüdrukute probleemid lahenenud. See oli klassijuhatajana pikk läbirääkimiste ja vestluste protsess. 3.klassis tekkis konflikte poiste vahel, kuid tänu psühholoogi ja eripedagoogi kaasamisele said need olukorrad lahendatud. Kujunemisfaasi läbimine on tõeline õpetaja närvisüsteemi proovile panek, aga kui oled selle faasi läbinud, saab minna ainult paremaks.
Kohanemisfaasis, mille algus tundub olevat käesolev hetk, 3.klassi lõpp, on õpilased juba omandanud grupis käitumise reeglid ja oskavad neid täita ja märgata, kui keegi kaaslastest reeglitest kinni ei pea. Klassi peamine eesmärk, milleks on õppimine, on enamikel õpilastel küll teadvustunud, kuid mitte veel sellisel määral, et nad ise selle esiplaanile seaksid. Mina õpetajana selles faasis saan õpilastele anda kinnitust, et nad on oma eesmärkide saavutamise poole juba õigel teel ja neid, kes õiget rada veel leida ei oska, neid saan suunata ja toetada. „Meie klassi“ tunne on täna saavutatud ja võin julgelt öelda, et klass on ühtehoidev ja toetav nii õpetaja kui kaaslaste suhtes ja see on imeliselt armas. Demokraatlik juhtimisstiil sobib meie klassi õpilastele väga hästi, nad on harjunud igas olukorras oma arvamust julgelt avaldama.
Tööfaasigi oleme nüüdseks pea kolmveerandi klassi õpilastega jõudnud, on endiselt mõned keskendumisraskustega õpilased, kuid ka nemad on neile sobivates tingimustes püüdlikud ja tublid. Minu kui klassijuhataja roll tööfaasis on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine selleks, et saavutada klassi põhieesmärki – seda, et kõik õpilased õpiksid ja areneksid.
Erimeelsuste väljaselgitamine ja lahenduste leidmine
Erimeelsuste väljaselgitamiseks kasutan enamasti vestlust kõigi konfliktis või arusaamatuses osalejaid. Juhul kui tundub, et asjad ei ole päris nii nagu õpetajale serveeritakse, palun kõigil - nii konflikti põhjustajatel kui ka pealtnägijatel kirjutada seletuskirjad. Seletuskirjade kirjutamine tundub kõige parem moodus tõe välja selgitamiseks ja kiirele lõpplahendusele jõudmist. Kui ka see ei toimi, siis lähevad osalised koolipsühholoogia vestlema ja sealt tagasi tulles alati väga rahulolevad.
Konfliktide ennetamiseks on klassis kasutusel VEPA visioon, mille juurde aeg ajalt õpilasi tuleb suunata, et vaatame üle, mida me soovime klassis rohkem ja mida vähem kuulda, näha ja teha ja meenutame, et kõik mis on seal kirjas on meie omavahelise koostöö ja kokkuleppe tulemus, mida tuleb järgida igal päeval.
Näide 1. Oli tegemist tüdrukute vahelise konfliktiga, kus ühel pisarad, teisel pisarad, keegi ei ole kellegi sõber, keegi ei luba kellegi teise sõber olla. Konflikti osapooled vestlesid psühholoogiga ja kaks kuud hiljem oli üks tüdrukutest nii armas, et tuli ja ütles, et nii hea, et meil Birgit on, kes meie probleeme aitab lahendada – nüüd oleme Kertuga parimad sõbrad.
Näide 2. Teise klassi poiss Lauri ei julge peale kooli koju minna, passib klassis. Kodus räägib, et kardab suuri poisse. Hakkan uurima, kes need poisid on, keda kardab, lähme koos selle kuuenda klassi poisi juurde ja tegelikult probleemi üldse ei ole. Probleem lahendatud, vaja ainult rääkida.
VEPA metoodika kasutamine
Kiusamisvaba ja koostöise õhkkonna loomine, kaasates õppijaid, kolleege, lapsevanemaid ja tugispetsialiste
- Õppijate kaasamine: Klassis koostame igal sügisel uue VEPA visiooni. Õpilased on ise välja mõelnud Memmevigureid ( 1 min mängud, tegevused, kus on liikumist ja mis on hästi lõbusad).
- Lapsevanemate kaasamine: Isadepäeval kirjutasid õpilased oma isale Isadepäeva hommikul kiidu ja isad lapsele kiidu.
- Kolleegide kaasamine: Muraste Koolis on traditsioon kirjutada kord kuus loosiga saadud kolleegile kiidu.
- Tugispetsialistide kaasamine: KIVA meeskond käib tegemas KIVA tunde ja mängimas KIVA mänge. Kui on suurem kiusamise konflikt, siis on võimalik saata konfliktis olevad õpilased nende juurde abi saama, kui endal õpetajana parasjagu teine tegevus pooleli.