B.2.4.1 Refleksioon
Tänapäeva õpetajate koolituses on väga moodne kasutada terminit refleksioon, algab juba õpetajate õpetamisel esimesest kooliaastast ja jätkub nii aastaid. Refleksioon ehk enesesse vaatamine on hea ja vajalik, kuid reaalses elus kirjalikus vormis seda peale igat kooli- või tööpäeva teha on reaalsuses palju nõutu, kuid kord aastas täiendada seda, mida oled aasta jooksul korda saatnud ja milles õnnestunud, seda soovitan igal õpetajal teha.
Kindlasti teeb aga iga õpetaja või mis tahes erialal töötaja igapäevaselt oma ajus eneserefleksiooni - mis läks hästi, mis läks halvasti ja mida peaks edaspidi teisti tegema ja toimibki nii.
Olen alati mõtestanud endale, mida tähendab õpetaja roll - see roll tähendab olla eeskujuks ja tugiisikuks nii õpilasele, lapsevanemale kui kolleegile.
Minu kui õppija/õpetaja refleksioon ( alustatud aastal 2018)
Tagasisidestamine õpilaselt
Väga hea harjumus oleks, kui õpetaja küsib iga päeva lõppedes oma õpilaselt/õpilastelt: " Mida sa tänasest tunnist koju kaasa võtad? Mida uut sa said täna teada?" Püüan seda enda õpilastega teha nii sageli kui võimalik, küll mitte iga päeva aga üsna mitu korda nädalas kindlasti. See on vajalik ja edasiviiv, näitab kohe, kas ja kuidas tänane päev õpetajana õnnestus.
Tagasisidestamine kolleegidelt
Minu tunde on käinud regulaarselt vaatamas kooli direktor, õppejuht, VEPA mentor, logopeed, psühholoog, esimese klassis oli kõrval abiõpetaja tugi, kellelt sain otsest ja adekvaatset tagasisidet selle kohta, mida võiks õpetamises muuta, mis on hästi.
Õppeprotsessi kohta tagasiside kogumine
Hetkel olen keskendunud distantsõppele, mis oli 2020 kevadel ja mis on nüüd 2021 kevadel.
Tagasisidet olen kogunud distantsõppe kohta suuliselt arenguvestluse käigus lapsevanema ja lapsega 2020 mais -juunis kui lõppes esimene periood.
Huvitusin järgmisest: Kuidas said lapsed õppimisega hakkama? Kuidas oli õpetajapoolne õpiprotsessi korraldus läbi lapsevanema silmade?
Kuidas oli õpiprotsess õpilasele? Millised on soovitused edaspidiseks?
Toimumise koht: Google Meet
Tulemus: Kevadel sain vanematelt väga kiita efektiivse ja selge korralduse eest, kuna paljud on mitme lapse vanemad ja suhtlevad teiste koolide lapsevanematega, siis sellist mahtu videotunde nagu mina tegin, kuidas oli õppetöö korraldus, kuidas vanemad ei olnud lastega teadmatuses, see andis väga positiivse ja hea tunde.
Enne kevadisi arenguvestlusi oli veel üks tagasiside kohtumine – lastevanemate koosolek Meetis, kus samuti koos arutasime, mis hästi mis halvasti, mida ja kuidas paremaks saaks teha.
Tagasisidest lähtuvalt kavandatud muutused õpetamis- ja kasvatusprotsessis
Sügis 2020 ja talv-kevad 2021 distantsõpe on kordades lihtsam, lapsed on treenitud iseseisvaks, tuge vajavatele õpilastele on suurem tähelepanu, tublimad ja kiiremad lapsed olen kaasanud kohustuslikesse lühikestesse videotundidesse igapäevaselt ja rutiinselt tunniplaani järgi. Kevadel väljatöötatud süsteem on muutunud minu seisukohalt selgemaks, vanemate kurtmist suure koormuse üle enam ei ole, süsteem toimib. Jagan enda uusi põnevaid ja toimivaid kogemusi ning ka läbikukkumisi igal nädalal 1-4.kl klassiõpetajate koosolekul nn Irise Nipinurgas. Edu võti on igasuguste muutuste korral efektiivne koostöö lastevanematega.