B.2.3.1 Õppija huvi, võimete ja vajaduste märkamine
Õppija huvide kaardistamine ning arvestamine õppetöös
Tavaklassis kogun andmeid õpilaste soorituse kohta OPIQ süsteemist ja tulemused edastan Stuudiumi süsteemi jooksvalt. Stuudiumis kajastan nii hindeid ( skaalal 1-8), hinnangu aluseks olevat soorituse protsenti ja vajadusel sõnalist kommentaari. Erisustega õpilaste kohta on Stuudiumis täidetud Individuaalse arengu jälgimise kaart, mida vähemalt kaks korda aastas, vajadusel rohkem, täidan min klassiõpetajana ja HEV tugipersonal. Õppeprotsessi tõhusust hindan selle järgi, kas ja kuidas on õpilase areng ja sooritused toiminud. Toimib iganädalane suhtlus õpiabi õpetajaga, samuti suhtlen jooksvalt väga palju lapsevanematega ( Messinger või telefon) olenemata kellaajast, eriti nende õpilastega, kes on määratud õpiabi tundides käima. Distantsõppe raames on erinevus selles, et kuna jooksvate hinnangute andmist OPIQs on väga palju, siis OPIQ kommentaarides on põhjalik tagasiside, Stuudiumisse kirjutan ainult numbrilise ( antud juhul lilleõiekese) hinnangu ja õpisoorituse protsendi. Distantsõppe ajal kasutan eraldi Excelit, kuhu märgin tundides osalemise aktiivsust ja teen muid olulisi märkmeid, sest tempo veebitunnis ja kontakttunnis on hoopis teine. Distantsõppe puhul on traditsiooniks saanud igal esmaspäeval küsida õpilaste arvamust eelmise nädala tundide kohta, mis meeldis, mida võiks rohkem olla, mida vähem ja mida nad ise on teada saanud, mida varem ei teadnu. Siiani on klassi lemmikud tegevused distantsõppel olnud uurimistööd, grupitööd. Enamik rõhutab, et neile meeldib OPIQs rohkem töötada, kui kirjutada sama töövihikusse. Õppeprotsesside tõhusust kontrollin esmalt ise, siis soovitan seda, mis toimib õpiabiõpetajatel rakendada. Näiteks OPIQ kasutamise õpetamine väiksemas grupis 2-4 last, hea võimalus korda mööda õpilasi küsida nii, et keegi ei jääks kõrvale. Suures veebitunnis seda teha ei saa, paratamatult jääb osa lapsi ajalimiidi tõttu tähelepanuta. Õpilaste õpivajaduste välja selgitamine Õpilaste vajadustega arvestamine Vajadusel annan mõnele õpilasele väiksemas mahus töid, kuid reaalsus on see, et kui igapäevaselt tagasisidestada ja OPIQ-l pilku peal hoida, siis nö kadunud lapsi minu õpilaste seas ei ole. Küll on 2-5 õpilast 25st, kes jäävad OPIQ töödega hilisemaks, olles mõistev laste ja lapsevanematega, küsitledes pisteliselt mõlemaid, nii lapsi kui lapsevanemaid on süsteemi hallata lihtne. Tunnetusprotsessidega (taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemine, täidesaatvad funktsioonid) arvestamine Digitehnoloogiate kasutamine õppija kaasatuse suurendamiseks Kui kevadel 2020 tegin veebitunde 25 õpilasega, siis sellel hooajal 12 ja 13 gruppides ( tasemete järgi, kiiruse järgi). 20 min 1.grupp, 5 min paus, 20 min 2. grupp ja enda tunnid tunniplaani järgi. Kaks nädalat katsetasin, kas ja kuidas toimib, toimis suurepäraselt. Õpilase arengu jälgimise protsess on kordi lihtsam. Edasi juba soovitasin sama võtet kolleegidel kasutada. Nii mõnigi õpetaja hakkas enda klassiga sama süsteemi kasutama. Soovitasin samade gruppidega teha tunde ka muusika õpetajal ja tantsuõpetajal, sest nendel on 25 õpilast korraga hallata tunduvalt keerulisem, kui minul, kes teeb päevas 2-4 veebitundi. Vajadusel annan mõnele õpilasele väiksemas mahus töid, kuid reaalsus on see, et kui igapäevaselt tagasisidestada ja OPIQ-l pilku peal hoida, siis nö kadunud lapsi minu õpilaste seas ei ole. Küll on mõned õpilased, kes jäävad OPIQ töödega hilisemaks, olles mõistev laste ja lapsevanematega, küsitledes pisteliselt mõlemaid, nii lapsi kui lapsevanemaid on süsteemi hallata lihtne. On õpilasi, kes jäävad pikalt 5-6 tööga viivitusse, siis nende puhul kontakteerun nädala lõpus lapsevanemaga ja tuletan viisakalt meelde, et mul on õpilase pärast mure ja võimalusel pakume kooli poolt õpiabi, lapsevanemale selline inimlik suhtumine meeldib väga ja peagi on enamus töid korrektselt esitatud. |